E-poed on siin et jääda

Kindlasti pole enam uudis, et veebist ostmine on viimaste aastatega maailmas jõudsalt kasvanud ning õige veebiplatvormi leidmine on muutnud ettevõtete jaoks oluliseks küsimuseks.

Veel mõned aastad tagasi oli internetimüügi osakaal küllaltki väike ning moodustas marginaalse osa tavapoodide käibest. Viimaste aastatega on online müük tõusnud arvestatavaks jõuks ning COVIDi ja liikumispiirangute tõttu on nõudlus internetist ostmisele kasvanud trastiliselt. Meie büroo kõikidest päringutest on erinevate online lahenduste osakaal tõusnud üle 60 protsendi.

Paljud inimesed arvavad, et e-poe üles seadmine on protsessina keeruline ja kulukas. See võibki nii olla, kui püüda leida head veebikujundajat ning arendajat kes keskkonna soovide järgi ehitaks. Samas on hea kujundus- ja arenduspartner osa ettevõttest, kes mõtleb kaasa, pakub lahendusi ning osaleb nii kanali või ka ettevõtte arendamises oma eriala spetsiifikast lähtuvalt. Me Sviitris loome igapäevaselt just erilahendusi, mis on luuakse kliendi soovide kohaselt, alustades kasutaja teekonnast, arendusest kuni erinevate kolmandate osapoolte rakenduste liidestamisesteni. Pakume kujunduse ja arenduse osas terviklahendusi, kuid täna räägime peamiselt veebi vaatenurgast. Tutvu meie teenuste valikuga.

Lisaks eritöödele on ka teine, märksa soodsam viis. On erinevaid teenusepakkujaid (VoogWixWeeblyWooCommerce, mis töötab WordPressiga), mis pakuvad valmistempleite, mille abil oma esimene e-pood kiiresti üles saada. Mitmed pakkujaid on oma võimaluste hulka lisanud lihtsa uuendamise ning võimalusi lisada erinevaid lahendusi, kuna e-poodidel on komme oma funktsioonide poolest ajas kasvada.

Seega, kui teie e-poe idee pole veel 100% kindel või on alustades õhukesem eelarve, siis oleks esimene samm leida endale sobiv teenusepakkuja kelle teenusega edasi liikuda. Reastage võimalikud teenusepakkujad ning kirjutage võrdluseks välja iga pakutavad võimalused ning lahendused. Kui võimalust, küsige abi mõne spetsialisti või valdkonna inimese käest. Võtke endale aega, kuna e-poe ülesseadmine koos toodete, kirjelduste piltid, makselahenduste ja muuga võtab aega ning üldiselt on hilisem teenusevahetus keerukas, seega tasuks asjad juba alguses õigesti teha.

Meie Sviitris kasutame peamiselt WooCommerce’i ja Voogi e-poe lahenduste juures ning toome siinkohal välja mõlema teenuse eelised ja puudused.

Eelised – WooCommerce + WordPress

  • Kiire ülesseadmine valmislahendusele. Vajaksid oma veebile majutust (hosting) ning veebi ülesseadmine valmislahendusega ei nõua teadmisi arendusest.
  • Valmislahenduste kujundusi on veebis tuhandeid (tasuta ja tasulisi), mida on kerge seadistada, täita ning oma müügiplaaniga alustada.
  • Palju pluginaid ja liidestusvõimalusi lisamaks neid oma poe paremaks funktsioneerimiseks. Kuna WordPress on maailma enimkasutatud sisuhaldus, siis valik oma polele sobiva valmislahenduse leidmisel on rikkalik. Lisaks erinevad võimalused toodete haldamiseks ning maksevõimalusteks – ERPLYBuumMakecommerceStripe, Paypal jne.

Eelised – Voog

  • Ääretult kiire alustamise võimalus, pole vaja koodiliselt sekkuda.
  • Voog on kõik ühes teenus, seega sisaldab edas ka lehe majutust, kasutaja huviks jääb vaid oma sisuga tegelemine. Kõik võimalikud uuendused teeb ära Voog tema eest.
  • Kasutajal on valmislahenduse juures ka lihtne disainitööriist oma lahenduse unikaalsemaks muutmisel.
  • Arendajale lihtne korrigeerida olemasolevat lehte, kuna kõik valmislahendused on loodud Voogi enda poolt, siis nii pisiarenduste kui hilisem erilahenduse liidestus on lihtsam ning soodsam.
  • Voogis on mitmekeelsus ning SEO settingud sisse ehitatud ning klient ei pea sellega vaeva nägema.
  • Suurepärane tugiteenus – 24/7 tugi eesti ja inglise keeles, võimalik et isegi vene keeles (pole proovinud)
  • Parim hinna ja kvaliteedi suhe alustavale ettevõttele – soodne stardikulu, lihtne uuendada. Tutvu Voogi hindadega.

Puudused – WooCommerce + WordPress

  • Üldjuhul sisaldavad valmislahendused endas ka lehe ehitaja (Bage Builder) lahendust, mis on küll lahenduse sees mugav, kuid laienduste korral piirab tugevalt arendaja võimalusi.
  • WordPress kasutab pluginaid toetamaks mitmekeelsust. Siiski, mõningad (üldiselt tasuta) valmislahendused ei toeta mitmekeelsust ning selle hilisime juurdeliitmine võib arendajale olla mahukas ettevõtmine.
  • Mitmekeelsuse tugi – Oleme märganud, et mitmed tasuta valmislahendused ei toeta mitmekeelsust, seega kontrolli võimalust enne oma lahenduse ülesseadmist. Mitmekeelsust kasutatakse lehel lisaks sisu tõlkimisele ka mitmesuguste lehel kuvatavate sisemiste elementide juures, nlisaks nuppude tekstid jms. Eriti oluline on mitmekeelsus kui plaanid lehte luua mõnes muus keeles kui inglise keel.
  • Nõrk tugi – WordPress vajab heaks toimimiseks tehnilist tuge. Võimalik, et väiksemate lehtedega pole see nii suureks probleemiks, kuid e-poodide juures on vajalik pidevalt uuendamiste osas kaasas käia. Kuna WordPressi ülesehitus ongi pluginate põhine, siis on nendel täita ka suur ja oluline roll. Lisaks peaks olema uuenduste osas ettevaatlik, kas uue versiooni laadimine ei põhjusta mõne teise lehel kasutatud plugina toimimist ega ole oma versioonilt haldusest liialt ees või maha jäänud.

Puudused – Voog

  • Pole palju valmislahenduste templeite mille hulgast valida. Sisseehitatud disainitööriist küll aitab, kuid üldises mõttes on ikkagi tegemist sama layoudiga mis veel sajal või tuhandel veebil kasutusel on. Voog avalikustas uue eksperimetaalse templeidi nimega Nuuk (nuuk.voog.com), mis näitab mitmeid uusi võimalusi kuhu Voog oma lahendusega siin lähimas tulevikus liikumas on.
  • Pole valmispluginat, mis aitaks kasutajat oma veebi funktsioonide parandamisel.
  • Ei toeta liidestust tuntumate tootehaldus- ja müügiprogrammidega, ainult Outvio.
  • Tarnemeetodite tugi ainult OmnivaSmartpost ja DPD  pakiautomaadid ning puudub liidestus nende teenusepakkujate halduskeskkondadega pakikaartide ja sihtkohtade manageerimiseks. Maksevõimalustest tugi Maksekeskus, EveryPay, LuminorStripe ja Paypal.
  • Keeruline manageerida, kui on palju tooteid mitmete variatsioonidega.
  • Ostukorv ja maksmise protsess on arendajatele suletud, isegi disaini ja värvide muutmine.

Kokkuvõtteks

  • WooCommerce on sobilik keskmise suurusega ja suurematele poodidele, kuid need vajavad arendaja tuge ja hoolt.
  • WordPressil on palju pluginaid mis aitavad kasutajal oma poodi unikaalsemaks ja paremaks teha – mitmekeelsus, maksevõimalused jms.
  • Voos on sisse ehitatud hosting, mitmekeelsus ja SEO tugi, pole vaja sekkuda koodi et oma e-poega alustada.
  • Voog on sobilik väiksematele e-poodidele mis ei nõua eri liidestust, va API.

Üks soovitus inimestele, kes plaanivad endale e-poodi või veebilehte üldiselt – võtke endale aeg leidmaks parim lahendus mis sobitub nii teie võimaluste kui teie rahakotiga. Valmislahendused võivad olla tasuta ning WordPressi juhul saaksite alustada ainult serveri kuluga. Erilahendused on teises skaalas, kuid tuleb arvestada, et sel juhul tehaksegi lahendus täpselt kliendi vajadusi arvestades. 

Voogis on mitmeid esmavajalikud lahendused sisseehitatud ning muu täiendav arendus pole lubatud. Mänguruum on seega piiratud, kuid kõik mis võimalik toimib loodud homogeenses keskkonnas vägagi stabiilselt. Kui antud võimalused teie ärile sobivad, siis on Voog variant mida kaaluda. Võrreldes sama funktsionaalsuse ehitamist näiteks WordPressi ja WooCommerce’iga, siis on Voog kindlasti erilahendusena soodsam. Seega, mõelge läbi, mõõtke oma võimalusi ning proovige plaaneerida ka ette, kuhu võiks teie e-pood liikuda lähima viie aasta jooksul. 

Loomulikult, ärge häbenege küsida abi, nõu või lihtsalt teist arvamust enne kui teete otsuse ühe või teise teenusepakkuja kasuks.

Mõelge ka kindlasti oma brändi peale. Veebileht ei ole lihtsalt juhuslik koht kuhu oma tooted üles panna, see on koht, mis jagab teie brändi väärtusi ning tänasel päeval on see üks olulisemaid müügikanaleid kuna inimeste ostuharjumised on liikumas online kanalitesse. Lisaks on koduleht kanal, mida saate 100%-liselt kontrollida, kuidas sinna inimesed jõuavad, mida näevad, mida kogevad ning mis emotsiooni kaasa võtavad.

Kui teil on endiselt tehnilise poole pealt kõhklusi milliseid teenusepakkujaid eelistada, siis broneerige meie juures konsultatsioon ning me aitame erinevaid pakkujaid kõrvutades ning eeliseid/puudusi välja tuues leida see õige teie toote või teenuse müügiks.

Bränding pole vaid logo ja trükis, seda on meil kõigil vaja

Brändid seostuvad enamusel inimestel suurte korporatsioonide logode ja ühtse disainiga, mida kasutatakse majale riputatud reklaampannoost visiitkaartideni välja. Kuid see on vaid üks, võib-olla isegi üsna väike tahk brändingust.

Millistel organisatsioonidel läheb vaja brändingut? Kas on juhiseid tegevusala, suuruse jm näitajate osas, mis puhul peaks kindlasti oma brändile ja kuvandile mõtlema hakkama?

Tihtilugu ei mõisteta brändingu all päris selle mõiste tegelikku tagamaad, vaid peetakse millekski, mis seostub näiteks logo või siis äärmisel juhul kodulehega.

Need võrdlused ei ole valed, kuid logo, koduleht, trükis, käitumismuster on üks killuke brändingust. Bränding on justkui kuvand, mille organisatsioon või siis persoon loob enda ümber – kuidas suheldakse oma klientidega, milline on teenuse või tootetsükkel, milliseid materjale tootmises kasutatakse, kuidas töötajad tööajal riietuvad, millised on reklaamide sõnumid ja pildikeel, kas ja kuidas toetatakse oma tegevuses keskkonnasäästlikku eluviisi, milliseid valdkondi organisatsioon sponsoreerib jne.

Seda loetelu saaks jätkata kindlasti pikalt, kuid need kõik on selle kuvandi võrrandisse kuuluvad osad. Kõik võrrandi osad on omavahelises seoses ning üht osa mõjutades mõjutatakse kohe ka üldist kuvandit. Näiteks kui ehitusettevõttena toota praaki, hilineda projekti üleandmistega või olla muul moel negatiivselt n-ö pildil, siis ei mõjuta ei nimi, logo, koduleht ega ka kõik muu mainele tehtud kahju.

Seega vastuseks võib öelda, et pole selliseid organisatsioone ega ka eraisikuid, kellel peaks brändingust ükskõik olema. Mingil tasemel on meil kõigil seda vaja. Erisust ei saa siin teha ei tegevusala ega kindlasti suuruse alusel. Väiksematel tegijatel on siinkohal isegi suurem oht eksida.

Kui tuua veel üks näide taaskord ehitussektorisse piiludes, siis freelancer maaler ei leiaks omale kliente ilmselt väga pikalt, kui mõningaid halvasti lõppevaid projekte peaks sisse tulema. Siinkohal mainiks veel üht brändingu komponenti – kvaliteeti. Keegi ju ei soovi osta teenust või toodet, mis ei oleks kvaliteetne, mis teenuse või toote hinnaks siis ka ei oleks.

Millal peaks mõtlema brändingule – kohe! Organisatsiooni puhul peaks mõtlema brändingule juba ideede faasis, kui plaanitakse organisatsiooni tegevusala. Näiteks võiks mõelda, milline peab loodav kohvik olema, mis kuvandit see peab esindama (missugune toidukultuur, milline õhustik, millised toorained, millist sõnumit hakkaksid kandma reklaamid, väljaütlemised meedias jne).

Arvatavasti tekkis paljudel seos oma organisatsiooniga, et justkui on sellele kõigele mõeldud. Nii võib-olla ongi, kuid loodava kuvandi osad peavad kõik käima üht sammu ning rääkima üht keelt.

Millest alustada oma brändi loomisel? Mis on kõige olulisem?

Nagu eelnevalt mainitud, võiks brändist mõtlemine valata organisatsiooni ideefaasis, kus pannakse paika valdkond ning mida siis täpsemalt tegema plaanitakse hakata. Kõige olulisem on siinkohal mõelda kuvandi terviku peale ning osad brändinguga seonduvad detailid liiguvad sealt juba ise paika.

Näitena võib siinkohal tuua idee tänavatoidu restoranist, kus omanikel meeles mõlkumas mõned menüü ideed, mida väljavalitud kohas või kohtades pakkuda. Siia juurde tuleks mõelda, millise kuvandi see söögikoht andma peaks, millist köögikultuuri see toetab jne. Tänavatoit pakub maailma mõistes erinevaid võimalusi – enamik meist teab burgerikohti VLND või Uulits või siis Kaval RebanePäästke Willi või ka näiteks Baojaam – nende kõikide lähenemised on erinevad.

Kõige olulisem on kindlasti kuvandi detailide ühtsus! Näiteks, mahekohvikut pidades on mahetooraine kasutamine ilmselge, kuid lisaks võiks kasutada malbemat teenindusjoont, mahedamaid ja loodussõbralikke värvitoone interjööris segatuna naturaalsete materjalidega. Ettevõtte visuaal võiks olla samuti looduskesksusele suunatud – reklaamide pildi- ja tekstikeel, üleskutsed sotsiaalmeedias, ettevõtte logo jm. Kõik ühe, üks kõigi eest väljas.

Millest organisatsiooni bränd laias laastus koosneb?

Palju on juba eelnevalt jutuks olnud, seega kordan osad olulisemad osad siinkohal üle ning püüan selguse mõttes kategooriatesse seada.

Visuaalne identiteet. Siia alla võiks kuuluda kõik visuaalne, mille abil organisatsioon end presenteerib, näiteks logo, koduleht, trükised ja reklaamid, sõidukid, kontori või teeninduskoha kujundus jne. Iga punktiga saaks muidugi minna veel detailidesse – millised on logo kasutamise reeglid, kuidas kasutada logost värvilist, must-valget ja ühevärvilist versiooni, milline on organisatsiooni visuaalis kasutatavate värvide valik (defineeritakse üldjuhul värvid digiväljunditele (RGB), veebi (HEX), prindi jaoks (CMYKPMS) ning ka näiteks sisekujunduslahenduste tarvis (RAL)), millised on kasutatavad kirjatüübid logos, reklaamides ja mujal. Trükiste ja reklaamide osas võib kindlaks määrata, milliseid materjale organisatsioon kasutab. Näiteks kõik trükised tehtaks FSC sertifikaati omavatest materjalidest või siis kasutatakse kõikidel trükistel taastöödeldud pabereid.

Sõnumikuvand. Sõnumite osa võib olla ajas pisut muutuv, kuid üldjuhul on sõnumite osa seotud visuaalse poolega, kui on agressiivsem visuaalne kuvand, siis ka konkreetsem või järsem sõnum.

Käitumiskuvand. Käitumist vaadeldakse kõige enam teenindussektoris, kuid võiks vaadelda märksa laiemalt. Näiteks jääb sageli liikluses silma ettevõtte sümboolikaga sõidukeid kihutamas, tekitamas ohtlikke või küsitavaid olukordi, parkides valesti vms – kõik need on samuti visuaalpildiga seotud, kuid väljendavad käitumismustrit, mida organisatsioon viljeleb.

Üldine kuvand. Siia alla käib ühe suure osana juba varem mainitud töödele/teenustele antav kvaliteet. Näitena võib tuua ülikooli, mille õppekavad ja üldine tegevus peavad olema nõuetekohaselt akrediteeritud või korporatsiooni, mille tööprotsessid või tootmine peavad omama erinevaid ISO sertifikaate.

On ilmselge, et organisatsiooni üldist kuvandit mõjutavad töötajad oma tegemistega tööl, tagades kvaliteeti, kuid lisaks on suur mõju organisatsiooni esindamisel ka töövälisel ajal, mis läheb kokku eelmise käitumiskuvandi punktiga. Esimese näitena meenub ühe Eesti raadiojaama saatejuhi kinnipidamine roolis napsitanuna või siis küllaltki tihe bussijuhtide tabamine sama pahega.

See kõik on osa kuvandiloomest, mille vastu eksimist sageli ei andestata. Samuti panevad inimesi mõtlema ja rääkima ka poliitikute kiiruseületamised või kodused probleemid. Tekib küsimus, kas valitsus on pädev ning meie usaldust ikka väärt. Ka see on teema brändingu ehk kuvandi valdkonnast.

Kuidas oma brändi kasutada ja millised on suuremad vead, mida tavaliselt tehakse, eriti just väiksemate organisatsioonide poolt (kus brändingu jaoks pole eraldi inimest)?

Kuigi kõik eeltoodu on tegelikult loogiline, siis kõige sagedasem puudus on suutmatus näha tervikut. Kõrvale jäävad teatavad osad, mis kvaliteetse üldpildi kõikuma panevad. Peamine viga, mida tehakse, on see, et brändinguks peetakse logo, kuid tegelikult on see kõigest üks kild, üks visuaalse identiteedi osa. Niisamuti on seis ka kodulehe, trükiste jm. visuaalsete osadega – need igaüks on osa tervikust.

Seega on oluline kõikidele kuvandi kategooriate elementidele tähelepanu pööramine. Ja siinkohal tasub kindlasti abi küsida. Keegi ei eelda, et organisatsioon peaks endale ise kodulehe tegema, kuid miks peaks ta suutma mõelda kui toimiv copywriter, sisekujundaja, arhitekt või brändinõustaja – ei peagi.

Tänapäeval on logo olulisus hakanud tasapisi hääbuma. Logo ei ole enam see, mis eristab üht organisatsiooni teisest, eristumise mõõdupuu on läinud märksa laiemaks. Seetõttu on trend liikumas pigem lihtsamate ja kergelt kasutatavate tekstilogode suunas, millele luuakse juurde mustritest, värvidest ning tüpograafiast koosnev visuaalne tervik. See kõnetab reklaami tarbijat kiiremini kui üksik logo. Järjest suurem roll on juba mainitud tüpograafial, mistõttu suuremad korporatsioonid tellivad ainult neile valmistatud kirjatüübi (näiteks Intel ja mitmed teised tehnoloogiahiiud).

Mida peaks ikkagi arvestama logo ja kujundusmallide tegemisel, et neid trükis ja digitaalsetes kanalites ühtse läbiva stiiliga kasutada?

Logo on klassikalises mõistes märk, mis vastavalt oma ülesehitusele võib koosneda erinevatest osadest. Logomärk on logo ikooniline osa, mida kasutatakse klassikaliselt tekstimärgi kõrval. Tekstimärk on logo tekstiline osa. Viimasel ajal on palju kasutusel ka tekstilogosid, millel logomärk kõrval üldse puudub. Klassikaline logomärk on näiteks Telia. Tekstilogod samast valdkonnast on näiteks Tele2 ja Elisa.

Logofailide osas on oluline, et need oleks valmistatud vektorgraafikas. See annab võimaluse logo kasutamiseks erinevates meediumites ja printida erinevates suurustes. Lisaks peaks olema logost tehtud erinevad värviversioonid, nagu eelnevalt juba juttu oli (värviline, must-valge ja ühevärviline). Lisaks pannakse üldjuhul kliendile logo valmistaja poolt kaasa ka klassikalised pildifailid .jpg ja .png failide näol.

Vektorgraafikas tehtud logofaile jagatakse üldjuhul .pdf formaadis ning need saab juba kliendile anda nii online kanalite tarvis RGB ning prindiks CMYK värviruumis. Lisaks kasutatakse tänapäeva kodulehtedel vektori (.svg) formaadis logofaile, mis on erinevate seadmetega vaadates teravad ja korrektsed.

Mida tahab teada brändi disainer, kui organisatsioon läheb omale uue brändi väljatöötamist tellima ja mida oleks hea enne ette valmistada, kui see ette võetakse?

Ideaalne oleks olukord, kus disainer või disainibüroo kaasatakse juba organisatsiooni ideefaasis. Nii saab kuvand kasvada ning areneda oma loomulikku rada pidi. Enamikel juhtudel palgatakse disainibüroo siis, kui organisatsioon on tegevust kohe alustamas ning vajatakse juurde eelpoolnimetatud visuaalse identiteedi erinevaid komponente.

Visuaalsete komponentide valmimise lähteülesandena vajab disainibüroo hulgaliselt taustainfot – millega organisatsioon tegeleb, kes on konkurendid, millistel turgudel ettevõte tegutseb jne.

Millal ja kas on mõistlik brändi uuendada või muuta?

Bränd kui tervik on pidevalt muutuv ja arenev ning erinevaid kuvandi kategooriad arendatakse ettevõtetes erinevatel põhjustel. Terviklikku muudatust pole mina kohanud, põhimõtteliselt peaks organisatsioon sellisel juhul vahetama tegevusala.

Visuaalses pooles tehakse täiendusi kõige tihedamalt ning need on peamiselt sõltuvad kas organisatsiooni sisemisest arengust, arengust väljapoole või siis ka uute sõnumikuvandite kasutuselevõtu tõttu. Näitena saab taaskord tuua juba siit artiklist läbi käinud telekomid Telia ja Tele2. Telia vahetas nime ning sellega seoses võttis kasutusele uuendatud visuaalse identiteedi ning kohendatud sõnumikuvandi. Tele2 tegi mõned aastad tagasi logouuenduse ning nüüd tehti suurem muudatus ka reklaamikeelele, millega muutusid nii reklaamides kuvatavad sõnumid kui kogu visuaalne lähenemine sõnumite toetamiseks.

Oma büroo töödest võin välja tuua ühe puitmööbli ettevõtte, kellega alustasime brändiarendust nime leidmisest. Alustamise hetkel valmistasid nad palkmööblit, mis tänaseks päevaks on muutunud modernseks täispuidust köögimööbliks ja tegeletakse ka interjöörilahendustega. Palkmööbli juurest täispuidu juurde liikumisel uuendasime nende visuaalset identiteeti, et see vastaks paremini uuenenud ettevõtte profiili ning teenustega.

Brändi puhul on oluline planeerimine ning mõtestatud arendamine koos organisatsiooni enda arenguga. Igal uuendusel peab olema põhjus ning see peab ennetama või lahendama mingit kindlat probleemi. Kuna bränd on suhteliselt kõikehõlmav organisatsiooni sees ja ümber, siis ärge kartke disainibüroodelt nõu küsida. Mõelge alati tervikule ning keskenduge oma töös asjadele, milles te tugevad olete.Algselt ilmunud Veebimajutuse blogis ning Digi Geeniuses.

GDPR

Täna jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR, mis loob ühtsed reeglid isikuandmete töötlemiseks, aitab tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja elavdada digitaalmajandust.

Mingil määral on vastu võetud regulatsioon justkui tagant järele tulekahjude kustutamine, kuna viimase paarikümne aasta jooksul pea muutumatuna olnud isikuandmete määrused on muutunud järjest digitaalsemaks muutuvale ühiskonnale jalgu jäämas. Jõustunud määrus asendab senist, 1995. aastal vastu võetut ning need muudatused on mitmes valdkonnas „mängumuutjad“.

Valitsuse poolt kinnitas justiitsminister Urmas Reinsalu oma pressiteates, et ärevus, mida saabuvad muudatused on tekitanud, on asjatu: „Ütlen selgelt – andmekaitse aluspõhimõtted jäävad samaks. Tavaliste inimeste jaoks väga palju ei muutu. Inimestel on lihtsalt tulevikus suurem kontroll oma andmete kasutamise kohta, sest kõik isikuandmeid töötlevad asutused peavad andma lihtsas ja arusaadavas keeles inimesele teada, mida nad täpsemalt tema isikuandmetega teevad. See, kas inimene lepingu läbi loeb ja sellega nõus on või ei ole, jääb inimese enda otsustada,” ütles ta. 

Reinsalu sõnul on eriti oluline see, et laste isikuandmete töötlemisel peab kogu teave olema selgelt ja üheselt mõistetavalt kirja pandud.
Andmekaitse üldmääruse järgi peab laps olema selleks, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel, vähemalt 13-aastane. Eriline kaitse rakendub laste isikuandmete kasutamisel turunduse eesmärgil või sotsiaalmeediakonto loomisel, samuti laste isikuandmete kogumisel otse lastele pakutavate teenuste kasutamise puhul.

Andmekaitsereform puudutab kõiki asutusi ja ettevõtteid, kes eri liiki isikuandmetega kokku puutuvad – alates riigi- ja tervishoiuasutustest lõpetades pankade, sideettevõtete ja väikefirmadega. GDPR kehtib isikuandmete kohta, mis tähendab mis tahes teavet tuvastatava isiku kohta, keda võib otseselt või kaudselt identifitseerida mõne identifikaatoriga. See määratlus hõlmab isikuandmeid, sealhulgas nime, identifitseerimisnumbrit, asukohaandmete või veebi identifikaatorit, mitmesuguseid isikuandmeid, mis peegeldavad tehnoloogia muutusi ja seda, kuidas organisatsioonid koguvad inimeste kohta teavet. GDPR kehtib nii automatiseeritud isikuandmete kui ka käsitsi sisestatud andmete puhul, kui isikuandmed on kättesaadavad vastavalt konkreetsetele kriteeriumidele. Pseudonüümeeritud isikuandmed – nt kodeeritud võti – võivad kuuluda GDPR-i reguleerimisalasse sõltuvalt sellest, kui raske on pseudonüümi omistada konkreetsele isikule.

GDPR kaitse all olevad andmed:

  • Põhilised isikuandmed: täisnimi, kodune aadress, isikukood, dokumendi number.
  • Isiku geolokatsioon ja seadme andmed: hetkeasukoht, IP-aadress, küpsiste andmed, RFID-märgendid, brauseri küpsised.
  • Veebiandmed: hüüdnimed ja kasutajanimed, sotsiaalmeedia postitused ja pildid, e-mail.
  • Tervise- ja geneetilised andmed: füüsiline tervis, psüühiline tervis, haigused.
  • Biomeetrilised andmed: nägu, sõrmejäljed, allkiri.
  • Pangaandmed: krediitkaardi andmed.
  • Sõiduki ja juhi andmed: juhiloa number, auto andmed.
  • Rassilised või etnilised andmed.
  • Poliitilised arvamused.
  • Seksuaalne orientatsioon.

Organisatsioonid peavad tarbijatele andma väga selgelt teada, miks nad inimeste andmeid koguvad, kes neid andmeid kasutavad ja milliste kolmandate osapooltega neid andmeid jagatakse. Tarbija nõusolek peab edaspidi olema selge ja andmetöötlus läbipaistev. Seega ei ole tulevikus lubatud eeltäidetud kastikeste ega vaikimisi nõusolekute kasutamine.

Isikuandete töötlemine ja kogumine käib kindlate reeglite kohaselt. Kliendid ja partnerid mõistavad oma õigusi, sest müügimeeskonnal lasub kohustus seda tutvustada ning nõusolekut saab klient või partner anda ainult juhul kui ta on olukorda mõistnud ja ise andnud selgelt mõista nõustumisest. Klientidel on õigus masinloetavalt liigutada oma andmeid ühe teenusepakkuja käest teise teenusepakkuja kätte. Konkurents ei käi enam teenuse hinna, vaid andmete valdamise üle. Kõigil isikutel on õigus olla unustatud. Töötaja töölt lahkumisel või kliendisuhte katkemisel on inimesel õigus nõuda kõikide nende andmete, mida ei ole enam kohustus ettevõttes hoida, kustutamist.

GDPR puudutab ka isikuandmete kuvamist internetis. Näiteks domeenide otsingust tuttav WHOIS ei tohi uute reeglite kohaselt kuvada eraisikule registreeritud andmeid. Neid on võimalik pärida ning seda saab teha end identifitseeriv eraisik või ettevõte. Reeglimuudatus on seotud ainult eraisikute andmetega ning ettevõtete andmed WHOIS-otsingus jäävad ka peale GDPRi nähtavaks.

“Üldmääruse üheks eesmärgiks on juurutada ettevõtetes ja asutustes riskipõhist lähenemist – mida tundlikum on andmetöötlus, seda rangemad on reeglid. Ettevõtjad, kes koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad oma töökorralduse ja andmetöötlusprotsessid läbi mõtlema. Ka andmete liigutamisel ühest riigist teise tuleb hinnata, kas tegevus on andmekaitsepõhimõtetega kooskõlas,” selgitas Reinsalu.

Euroopa Liit austab iga liikmesriigi põhifunktsioone, näiteks avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist, mistõttu neis valdkondades jääb isikuandmete kaitse reguleerimine iga liikmesriigi pädevusse. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega viiakse lähiajal andmekaitse üldmäärusega vastavusse 130 õigusakti.

Mis saab, kui ettevõtted ei taga turvalisust andmete töötlemisel ja kasutamisel?

Kogu lahendus toimib pisut sellisel naabrivalve-põhimõttel ning oma valduses olevaid andmeid valesti kasutavale või lekitavale ettevõtte saab esitada kaebuse. Kaebuste osas saab Euroopa Liit määrata riigile trahvi ning riigi ülesandeks on see probleem kõrvaldada, ehk siis see trahv kandub edasi ka ettevõtetele. Flybe näitel, kus ettevõtte saatis välja 3,3 miljonit e-kirja (sh ka varasemalt oma andmete eemaldamist soovinud klientidele), oli karistusmääraks 70 000 inglise naela. Erinevaid juhtumeid on juba mitmeid ning kohtud töötavad efektiivselt – Honda, sai trahvi13 000 naela ning Morrisons 10 500 naela. Mõlemale ettevõttele heideti ette vähem kui 300 000 kasutajale (sh endistele kasutajatele) e-kirjade saatmine oma kampaaniate tutvustamisel.

Näited, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Registreerimisvormid – kõige avalikumalt ja laialdasemalt kasutatav valdkond. Ideeliselt peaks iga uudiskirja registreerimisvormi juures olema kirjas, milleks isikuandmeid kogutakse ning kasutatakse. Peamised vormid, kus kasutatakse isikuandmeid, on nt uudiskirjadega liitumine, üritustele registreerimine jms.

Isikuandmete kogumiseks ja haldamiseks soovitatakse küsida neid andmeid, mida teil läheb reaalselt vaja, et kasutajaga kontakti saada. Näitena võib tuua registreerimisvormi, kus küsitakse lisaks nimele ja e-mailile ka telefoninumbrit, aadressi või isegi lemmikfilmi. Need on võimalik lisada juba kasutaja profiili ning kutsuda teda vabatahtlikult oma andmeid täiendama – sellisel juhul on andmete kogumine legaalne. Lisaks tuleks ettevõtetel leida tehniline võimekus kuvada kasutajale tema kohta kogutud andmed ning võimalus kõikide oma andmete eemaldamist teenusepakkuja haldusest.

Facebook Pixel – tundub küllaltki ohutu, kuid uue regulatsiooni kohaselt peab olema lehe külastajale öeldud, et leht kasutab Facebook Pixeli rakendust ning enne kui tema andmed kogujani jõuavad, peab ta saama valiku, kus on võimalusena kirjas ka oma andmete kogumisest loobumine.

Privaatsus poliitika (Privacy Policy) – määrab ära teie kaupade ja teenuste liikumise korra, ettevõtte õiguslikud suhted, müügiprotsessi korra jpm. Nüüdsest tuleks sellesse viia ka GDPR põhimõtted – mis andmeid inimeste kohta kogutakse ning mis on iga kogutud andmeliigi eesmärgiks. Lisaks tuleks kirja panna, kuidas toimuks teie ettevõttes protsess, kui inimene soovib oma andmete kuvamist või siis ettevõtte halduses olevatest listidest eemaldamist.

Kokkuvõtteks

See postitus on mõeldud GDPR regulatsiooni tutvustama ning võtab kokku peamised nõuded, ohud ja võimalused, millele turundajad, disainerid ning arendajad peaksid tähelepanu pöörama.Ettevõtte juhi või liikmena on oluline:

Kaardistada ettevõtte valduses olev andmete kogum – mida kogutakse, kus hoiustatakse, milline on andmebaasi tehniline võimekus arvestades uut GDPR regulatsiooni.
Koolitada oma töötajaid, eriti müügipersonali – vii müügipersonal asjaga kurssi, kuna nende kaudu käib ettevõttest eeldatavasti läbi kõige suurem hulk kontakte.
Korrastada ettevõtte listid – võimalda GDPR nõuetest vajaminevaid tehnilisi lahendusi. Korrasta andmete kogumise viise ja vormi. Tutvusta külastajatele teie ettevõtte GDPR põhimõtteid. Suuremate listide juures on erinevates blogides ja portaalides soovitatud ka kõikidele inimestele kirjutada, teavitada neid listi sulgemisest ning edasise liikmena olemiseks palutakse uuesti liitumine teha.
Küsida nii vähe andmeid kui vaja – väiksem põhjenduste hulk tähendab ka jooksvalt väiksemat ajakulu. 

Asjal on ka positiivsem külg: GDPRi peetakse ka heaks turundusvahendiks, mis võimaldab oma kasutajaskonda paremini tundma õppida. Kuigi kasutajal on võimalus nõuda tema kohta kogutud andmete esitlemist, on võimalus ka selle käigus pakkuda talle valikuid, mis võiksid teda loobumise asemel ettevõttega hoopis rohkem siduda. Korrektne ning läbipaistev andmete käitlemine tagab ka suurema usaldusväärsuse klientide hulgas, mis online ostude kasvu arvestades on vägagi hea valuuta.

Andmete kogumise asemel kasutage uudsemaid mooduseid nagu teavitused (Push Notifications), mille abil oma uutest kaupadest ja teenustest huvilistele märku anda.

Allikad:

Juba sel reedel jõustub Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus
GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus – andmekäitluse kultuuri muutus
.ee Domeenireeglite muudatused seoses 25. mail jõustuva uue isikuandmete kaitse määrusega
Isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR – Mis see on?
Don’t panic! How to be compliant with the new GDPR in 5 steps
GDPR for Marketing: The Definitive Guide for 2018
GDPR and Email Marketing

Veebidisaini trendid 2018. aastal: mis on moes ja mis tuleb tagasi?

Millised veebidisaini trendid toob kaasa 2018. aasta?

Teatud trendid kindlasti on uuele aastale vastu minnes olemas, kuid täpsete trendide ennustamine on nagu millegi ette nägemine ikka – mõned trendid võivad tekkida ka jooksvalt aasta sees, kui keegi oma toodet või teenust pakkudes millegi unikaalsega silma hakkab paistma. 

Üldised visuaali suunad on siiski hakanud lõppeva aasta jooksul kujunema. Toon siinkohal välja mõned, mille jätkumist ka uuel aastal võiks näha.

Julged värvikasutused

Värvid saavad uuel aastal uue hingamise. Kui viimaste aastate trendid on olnud pigem rahulikumad ning seotud pigem värvide üleminekutega, siis uus aasta toob tagasi julgema värvikasutuse ning ka erinevate värvide näilise harmoneerumise. 

Värviüleminekute kasutus eeldatavasti jääb, kuid nende kasutamisse sekkub nüüdsest kindlasti ka puhtaid toone.

Endiselt kohtame kujunduses ikonograafiat, .svg animatsioone ning loomulikult parallaxi.

Pantone Color Institute andis ka omapoolse vihje, mis värvi uuel aastal kogu visuaalmaailm liikumas on. Nimelt valis Pantone 2018. aasta värviks Pantone Ultra Violeti, millest kirjutasime ka oma blogis loo “Eriti Violetse värvi ajalugu“.

Tausta-animatsioonid

Taustaanimatsioonid on mõeldud peamiselt meeleolu andmiseks ning neil pole suurt info edasi andmise väärtust. Küll aga on .svg või javascripti toel tehtavatel animatsioonidel suur roll kasutaja lehel hoidmisel, mis omakorda tähendab analüütikas pikemaid lehel viibimise aegu ning eeldatavasti suurenenud müüki. Kui varasemalt oli taustaanimatsioonide osa peamiselt madalama kvaliteediga videote kanda, siis trendid näitavad, et võidukäiku alustavad javascriptil põhinevad lahendused.

Massiivsed maandumislehed

Varem on olnud maandumislehed peamiselt toote või teenuse tutvustamisele orienteeritud ning nende olulisus hakkab jõudma ka muu veebistruktuuri hulka. Uue aasta trendina peaksid liikuma maandumislehtede olulised osad ka korporatiivlehtede lävele. Selle abil hoitakse lehe külastajat tegevuses ning püütakse kasutuskäiku planeerides viia ta suure tõenäosusega ka ostuprotsessini.

Maksimaalne tulemus minimaalse müraga

Viimastel aastatel on veebikujundus liikunud minimalismi suunal. Samas nõuded veebilehtedele ning seal pakutavale sisule järjest kasvavad. Enam ei piisa keskpärasest veebikeskkonnast, et see toimiks täisväärtusliku müügikanalina. 

Arvestades minimalismi järjest kasvavat populaarsust, toob uus aasta sellele tõenäoliselt vaid jätku. 

Kui visuaalis loeb lihtsus ja minimalism, siis tehniliselt lähevad veebikeskkonnad järjest keerukamateks, võimaldades lehele saabujatel olla seotud erinevat kontodega, kasutada järjest laienevaid maksevõimalusi ja virtuaalreaalsust.

Paul Jarvis, kes on töötanud Mercedese ja Warner Musicu heaks, ütleb, et selge ja esile tõstetud visuaal ei kao kuhugi. Võidavad need, kellel on tugev sõnum ning tunnetus aegumatu visuaali loomisel.

Pop-upid

Kuigi pop-upid klassikalises mõistes on endiselt miski, mis meid sisimas närvi ajab, on siiski mingil määral oodata pop-upide uut tulemist. Ei maksa karta, et kasutusele tuleks taas klassikaliselt tuntud uues aknas või tabis avanevad vilkuvad reklaamid, kuid teatud sisueraldajaid on siiski oodata. Arvatavasti jäävad esiletõstetavad osad modalite või lightboxi tasemele ning nendega püütakse esile tõsta lehel olevat sisu või pakkumist.

Illustratsioonid

Illustratsioonide osakaal kasvab uuel aastal veelgi. Eriti just selliste, mis on loodud spetsiaalselt kindlale ettevõttele, tootele või teenusele. 

Eritööna valminud ikoonidele omistatakse ettevõtte loo ja väärtuste kandmist ning nende roll saab olema samaväärne ettevõtte visiooni, missiooni ning üldiste strateegiapunktidega.

Interact Quiz Builderi kaasasutaja Josh Haynami arvates on 2018 erineva interaktiivsuse aasta. Kasutajad otsivad järjest uusi ning põnevaid viise jõudmaks oluliste toodete või teenusteni. Ettevõtetel on järjest suurem kohustus eristuda ning interaktiivne sisu ja oma lugu on kindlasti märksõnad järgnevatel aastatel. 

Tugevad ja esilekerkivad vormid 

Ümarad vormid on tagasi ning annavad alanud aastal kindlasti tooni nii online– kui printmeedias. Kui varem olid kasutusel pigem väikese raadiustega objektid ning pehmendusi kasutati peamiselt nurkade pehmendamisel, siis nüüd leiab disainikeeles ka julgelt ringe ning isegi ebamäärasemaid kujutusi. Paljuski on uuemad märksõnad veebis “organiseeritud kaos” ning erinevate vektorelementide kasutamine ebastandartsetes kohtades ning kujul. 

Graafika tagasitulekut on Euroopa disainiruumis juba näha vägagi tugevalt. Suvisel Eesti disainerite delegatsiooni külastusel Barcelonas ning sealsetes disainibüroodes hakkas tugevalt silma suund graafikale ning pildi esiplaanilt kadumine. Pilt visuaalina on oluline ning arvatavasti jääv, kuid graafika on see, mis täiendab pilti, andes sellele vajaliku seose ning kuuluvuse ettevõtte brändingu juurde. Kirjutasime ka Barcelona reisist väikse ülevaate oma blogisse, “Inspireeriv Barcelona“. Teiseks sambaks graafika kõrvale on tõusnud tüpograafia, mis on samuti saanud väga oluliseks kriteeriumiks ühe või teise visuaali eristumisel ning populariseerimisel.

Mis on muutumas paremaks või halvemaks?

Paremaks muutub kindlasti lahenduste visuaalne tase. Juba eelnimetatud maksimaalse tulemuse ning minimaalse mürataseme osa annab meile vihjeid, et UI ning UX osakaal teenusekujunduses järjest suureneb. Inimesed nõuavad oma tarbimises järjest enam ning ükski enesest lugupidav disainer ei saa sellest rongist ka maha jääda.

Mis muutub halvemaks? Raske öelda. Tehniline areng nõuab ka arendajatelt ning disaineritelt järjest enam. See tõstab kindlasti ka erinevate projektide mahtu. Esialgu võib karta, et madalama hinnataseme, kuid eilsete lahendustega disainipakkujaid võidavad, kuid eks vastavus nõudlusele paneb ka turul lõpuks asjad paika. 

Üks mängureegleid muutev otsus, mis Euroopat jaanuarist puudutama hakkab, on GDPR, mille regulatsioonid peaksid pea iga veebirakenduse juures olema sisse viidud uue aasta esimese poolega. GDPR reguleerib erinevat isiku poolt kasutatavat privaatset informatsiooni. Juba regulatsiooni rakendumise eel on näha, et hirm selle ees on suur: räägitakse juba soovitustest pildistada avalikel üritustel inimesi selja tagant ning et igale veebilehele peab juurde arendama privaatsussätete nõuded. Elame, näeme.

Kuidas areneb mobiilne veeb?

Mobiilne areng on kindlasti jätkuv ning peagi leiame end seisust, kui enim sirvimisi tehakse mobiilsel seadmel. Arvutid on veel ja mingiks ajaks kindlasti ka jäävad peamisteks töövahenditeks, kuid hea andmeside ning mobiilide üldine areng on viimas meid olukorda, kus enamus seniseid personaalarvuti taga tehtavaid töid saab üle pilve oma taskuseadmes tehtud. 

Tehnoloogiliselt on suur edasiminek olnud CSS gridi teemal, mida peetakse esimeseks tõeliseks struktureeritud veebi süsteemiks. CSS grid teeb lihtsamaks veebide kohandamise ning kuvamise erinevatel seadmetel.

Mis on tagasi tulemas?

Juba mainitud graafiliste vormide ja klassikaliste joonte tagasitulek on kindlasti üks suund, mida oleme kohanud. Pisut sellise 1980-90. aastate joonte ja vormide kasutamine saab uue hingamise mitte ainult alanud, vaid ka mitmel järgmisel aastal.
Ilmunud Veebimajutuse blogis ja Geeniuse portaalis.

Milleks meile sisu?

What if Coca-Cola was a glass design workshop, which invented the

Mis oleks, kui Coca-Cola oleks klaasitöökoda, kus leiutati ideaalne pudel, aga neil poleks olnud sinna midagi sisse panna? 

Kui mingi teine firma oleks ostnud selle pudeli ja täitnud selle maailma enimmüüdud koolajoogiga, kas me teaks nime Coca-Cola? Vaevalt. Nii nagu tänapäeval teab nime Raymond Loewy vaid tõsine disainiajaloo huviline või keegi, kes on just guugeldanud ikoonilise pudeli disainerit (nagu mina).

Eks see näide ole ekstreemne ja näiteks Pepsi sõpradele täiesti sisutühi, kuid loo moraal on see, et vaid vorm kipub pahatihti tühjaks jääma. Seda sõna otseses mõttes. Mis kasu on veebilehest, mis on sama tark kui Raudmehe Jarvis, sama ilus kui hommikune päikesetõus rabalaukal või sama kallis kui sein Mehhiko ja USA vahel, aga mille sisu on vana hea „Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit“? Muuseas, ka see oli kunagi täiesti adekvaatne sisu – kui Cicero need read aastal 45 kirjutas, ei osanud keegi arvata, et 1500 aastat hiljem muutub see kirjatüübi näidistekstiks ja püsib ’kohatäitena’ üle 500 aasta (ja kes teab, kaua veel).

Seega – sisu. Jutt. Tekst. Kontekst. Taust. Sõnum. Nimetagem seda kuidas tahes. Midagi peab seal Coca-Cola pudeli sees olema. Nii nagu sellel eriti hea väljanägemisega veebilehel peab ikkagi mingi mõte olema. Just see mõte on see, mis teinekord ilusa pildi kõrvale ei mahu. Kuigi võiks, sest „suures pildis“ on nii pilt kui tekst võrdsel kohal.

Raske on ka siis, kui meil on ainult sisu. Coca-Colat kilekotis ju ei müüda. Miljoneid baite infot on samuti raske esitada, kui pole vormi, kuhu neid mahutada. Jõuaksime tagasi aega, kus infot edastasid lauljad, kelle töö oli külast külasse kõndida ja laulda, mida nad eelmises kohas teada said või vanaisa lauludest mäletasid. Pole tänapäeva mõistes just kiireim viis oma uuest tootest või teenusest teatada.

Pole mõtet?

Fraas „pole mõtet“ on niigi negatiivne, aga kujutage ette, et seda ütleks keegi teie kodulehe kohta. Jah, ta on ilus – aga puudub mõte. Mida selle iluga öelda tahetakse? Reklaamikampaania, mis täidab linna ilusate plakatite ning Delfi servad kenade bänneritega, ei too müüjale sentigi tagasi, kui sinna unustatakse juurde teatada, kes reklaami tellis või mis ta eesmärk on. Müüa küll, aga mida? Või kellele?

Seepärast oleme tegemas sammu selles suunas, et varasemast tihedamalt ühendada vorm ja sisu. Et disain ja ettevõtte tegelik sisu teineteist veel paremini toetaks, oleme nüüdsest valmis ka üheskoos läbi mõtlema ettevõtte sõnumid. Vajadusel kohendame vanu või aitame luua uusi. Aitame ettevõttel läbi mõelda ka suhtekorralduslikud elemendid, mis toetavad visuaali ning visuaali, mis aitab veel paremini sõnumit edastada. Nüüdsest pakume sisu- ja vormiteenuseid käsikäes. Võtkem seda kui disaini uut tulekut – õiget pudelit õige sisuga.

Milline CMS sobib sulle?

CMS (Inglise keeles content management system) on kodulehe haldusvahend, mille abil on võimalik veebilehe omanikul või haldajal muuta või lisada kodulehele sisu, meediat mõi muud sarnast. Milline CMS sobib sulle?

Sisuhalduste vahendeid on internetis meeletult ning esmapilgul võivad nad kohanematule silmale tunduda ka ühesugused, kuid lähemal uurimisel on näha nende sobitumist mingisse kindlasse valdkonda kas siis teatud funktsionaalsuse või sihtturu poolest. Mõningad suuremad veebiagentuurid on ka loonud oma haldusvahendi, kuid nende kasutamist soovitame äärmiselt spetsiifiliste lahenduste korral, kus kliendil on endal arendusmeeskond või on plaanis arendus täies ulatuses veebiagentuurilt sisse osta. Siiski, puudub kohati selliste vahendite puhul piisav arendamise võimalus ning kliendil tekib seotus ühe kindla agentuuri teenuste ning võimalustega. Sviitris oleme keskendunud peamiselt kahele, mida siinkohal ka teile pisut lähemalt tutvustamegi.

WordPress

Nüüdisaja tuntuimaks peetakse WordPressi, algselt blogimootorina tuntud sisuhaldus on nüüdseks tänu oma avatud lähtekoodile ühe suurema kolmandate arendajate hulgaga sisuhaldus maailmas. Varasemalt konkureeris WordPress hiidude Joomla ja Drupal, kuid mastaapide vahe on nüüdseks kindlasti WordPressi kasuks liikunud. Tema suur populaarsus ning küllaltki lihtne kasutusloogika on selle juurde meelitanud ka hulgaliselt arendajaid, kes on erinevate lisade abil asunud WordPressi nö paremaks muutmaa. Nende lisade ehk pluginate meeletu hulk (Artikli kirjutamise seisuga 747 761 277 pluginat) annabki WordPressile selle paindlikkuse siduda kodulehe külge laial valikul erinevaid lisasid, olgu selleks makserakendused, kataloogitööriistad, integreeritus kolmandate serveritega või siis lihtsamad tõlkemoodulid. Muus osas on WordPress kasutajale sõbralik, mitte just selline, mis soodustaks kasutajas meeletul hulgal õnnehormoonide teket, kuid reeglipärasel kasutamisel kindlasti korrektne tööriist. Miinustena võib välja tuua puuduse mitte näha oma lehe reaalset välimust sisu lisades, kuna info sisestamise ning nö välisvaade on erinevad ning pidevate uuendustega tegelemise. 

Uuenduste osa on kliendi silmis kindlasti kõige tüütum, millega nad peavad lisaks sisule kokku puutuma. Lisaks WordPressi enda uuendustele peab kasutaja tegelema ka erinevate lehel olevate pluginate uuendustega ning jälgima, et ükski neist pole vahepeal oma kasutajatuge ning toimivust lõpetanud. Kuna valiseid arendajaid on üle maailma on palju, siis selliseid probleeme aegajalt ikka juhtub.
Arendaja kohalt on WordPress küllaltki hästi dokumenteeritud ning võimalike kitsaskohtade kohta leiab internetist piisavalt vastuseid. WordPress tarkvarana on tasuta, kuid kodulehe majutamiseks on tarvilik serveri rent kuskil teenusepakkuja juures ning sidumine domeeniga (Sviitri soovitused kodumaisete osas Zone või Veebimajutus, kuid üldjuhul oleme selle valiku jätnud kliendile).

Voog

Meie teine peamine kasutatav CMS on Voog, millest kirjutasime ka ühes varasemas “On uus Edicy, on Voog!”. See on kodumaine, aastast 2007 arendatav sisuhaldus, mille plussiks võib pidada eelkõige lõppkasutajale suunatud lihtsust ning käepärasust. Kliendi võimalus muuta sisu otse oma veebi lehel olles annab sisu lisamisele märksa personaalsema ning meeleolukama tunde. Voog on ka kõik ühes teenus, mis sisaldab endas kohustusliku elemendina juba kodulehe majutust. Lisaks saab Voo halduses oma lehele kergelt liita või osta domeene. Tasulise teenuse korral on teatud domeenide tellimine või pikendamine kliendile ka tasuta. 

Kuigi Voog on arendajale lihtne, tasub meeles pidada asjaolu, et keerukate lehtede puhul, kus lehega seotud erinevaid mooduleid, hinnatabeleid, või muid erilahendusi, on teadmatul kasutajal kindlasti raskem oma lehte manageerida.

Võime öelda, et pakkume lihtsamate ning keskmiste lehtede haldamiseks Voo tööriista ning keerulisemaid rakendusi sisaldavate lehtede korral WordPressi. Samas, Voo peal jooksevad RMKStarman ja paljud teised, mis kindlasti keskmisest lehest keerukamad, seega kõik oleneb kliendi oskustest ja soovidest.

Voo puhul ei pea kasutajad pead murdma ka WordPressis kirjeldatud uuendustega, kuna versiooni viimane versioon on kasutajate kontodele alati kasutada. Pluginaid kui wordpressis kasutusel olevaid pole, kogu lisafunktsionaalsus luuakse Voo või kolmandate rakenduste APIsid kasutades. Erinevate võimaluste ja kitsaskohtade dokumenteerimine on küll märgatavalt väiksem, kuid selle-eest teeb suure osa tasa kiire ning kasutajasõbralik klienditugi. 

Seega, teha saab mõlemale ning sobivuse igale kliendile selgitame alati eelnevalt  välja. Kui soovid samuti uut kodulehte või värskendada vana, kirjuta meile ning leiame koos lahenduse.

24.11.16 avaldatud külalispostitusena Voogi blogis: Which CMS suits you best?

Mida on võimalik ette võtta kodulehe leitavuse parandamiseks?

Sageli näeme olukordi, kus kliendil on eelarvet lehe tellimiseks kuid mitte sisuturunduseks. Püüame siinkohal tuua välja peamisi punkte, mida veebi juures silmas pidada ning mida lihtsa vaevaga annab külastatavuse tõstmiseks ära teha.

Esmalt tuleks siiski süveneda oma lehe ülesehitusse. Kui selleks endal teadmisi napib, siis tasub pöörduda mõne agentuuri poole või teha vastav päring neile, kes teie lehe loonud on.

Vajalik oleks üle vaadata kodulehel kasutatavate võtmesõnade kuvamine, kas sisuhalduses määratud võtmesõnad jõuavad lehele. 
Seda saate ise kontrollida tehes parem klikk oma lehel olles ning valides brauseri avanenud menüüst Inspect Element ning seejärel vaate Head. Head, ehk päis kannab infot lehe ülesehituse kohta. Lisaks võtmesõnadele (meta keywords) on või peaks olema viide lehe valmistaja, sisuautori, õiguste, stiilifailide ja palju muu kohta. Kui viited autorlusele on pigem vabatahtlik samm, siis võtmesõnu tasub kontrollida kindlasti, kuna need on lehe leitavuse osas ühed tähtsamad.

Lisaks tasub üle kontrollida stiilifailide kasutamine. Siinkohal on hea paraleel tekstitöötlusega, millest mõnda kontoritarkvara programmi kõik inimesed mingil eluetapil kindlasti kasutanud on, nt MS WordPagesWriter ja miks mitte ka E-mailides teksti paremaks liigendamiseks ja kujundamiseks. Tähtsad on pealkirjad (inglise keeles Heading), millest Heading 1 on kõige olulisem ning sealt iga järgnev vähemolulisem. Sama toimib ka veebis. Headingute asemel kasutatakse lühendit H ning selle taga olev number määrab tema olulisuse astme (H1 kuni Hn). Neid seadeid hindavad ka otsingumootorid, mistõttu tasub oluline osa infost kodulehel märgistada Headingutesse, mitte Boldi (Paks kiri) nagu kohati harjunud ollakse.

Järgnevalt need punktid, millega peaksid ise hakkama saama oma lehe paremaks muutmisel.

1. Võtmesõnad

Nagu juba eelnevalt juttu oli, on võtmesõnad ühed kõige olulisemad faktorid lehe leitavuse juures. Vali neid hoolikalt, püüdke mõelda märksõnadele, mida teie kasutaja otsingumootorisse sisestaks. Kas teie müüdavaks seadmeks on survepersur või toode nimega HW102? Kindlasti otsib keskmine kasutaja märksõna “survepesur”, kui mittemidagi ütlevat tootekoodi. 

2. Sisu

Ainult võtmesõnadest ei piisa. On olnud erinevaid artikleid, kus Google on asunud teatud lehti “trahvima”, kui neis puudub sisu ning kogu lehestik on ehitatud üles ainult märksõnahulkadele. Nö karistuseks olevat Google alandanud nimetatud lehtede positsiooni otsingutulemustes. Oma toodetest tasub kirjutada nii palju kui vaja ning nii vähe kui võimalik. Lihtne öelda, kuid raskem teha. Parim soovitus siinkohal on oma klientidega suhestumine. Võimalusel kasutage selleks oma klientide abi. Tutvustage neile kodulehe kaudu mõnd uut toodet/teenust või rääkikige olemasolevast. Peale tutvustust küsige klientide tagasisidet, mida nemad sooviksid nende toodete/teenuste osas rohkem näha, kuidas võiks olla need presenteeritud, kuidas võiks olla lahendatud hinnastamine, kas peaks olema rohkem tootepilte, esitlusi, kirjeldusi vms. Kui endal ei tule sellise kliendiküsitluse jaoks ideid, siis tasub loomulikult abi küsida mõningatelt agentuuridelt.

Lisaks soovitame igal lehel blogi või uudiste pidamist, mis annab lehele lisandväärtusena teemakohast sisu. Kui teil endal uudiseid väga ei teki, siis tasub internetiavarustes ringi liikuda. Olen kindel, kui olete teatud toodete/teenuste müügile orienteeritud, siis olete kursis nii konkurentidega kui ka võimalike foorumitega, kus liigub kohati eksklusiivset informatsiooni. Ideaalis võiks välised uudised oma sõnadega suuta lahti seletada, kuid üldjuhul on lubatud ka erinevaid uudiseid jagada tingimusel, et postituse juurde on lisatud viide algallikale.

Leitavuse kohalt on kasulik sisu pidada ka mitmes keeles, kasvõi lisaks eesti keelele ka inglise keeles. Esiteks, ingliskeelset märksõnaotsingut kasutatakse maailmas tunduvalt rohkem kui eestikeelset, mistõttu on ingliskeelse sisu ja märksõnade olemasolu teie lehe leitavuse või otsingutulemuste paiknemise listis vägagi oluline. Teiseks, see võib tuua ka mõne väliskliendi.

Suurt rolli tasub pöörata ka lehe SEO’le. Erinevad sisuhaldused toetavad võimalikku seadistust erinevalt. Tegime mõni aeg tagasi postituse meie kasutatavate Voogi ja WordPressi sisuhalduste kohte (Milline CMS sobib sulle?). Voogis on SEO tööriist sisse ehitatud ning seal on võimalik määrata oma lehe pealkirju, selle meta-kirjeldust ning korrigeerida vajadusel veebiaadressi. WordPress pakub pluginate toel märgatavalt rohkem võimalusi. Mõningad, mida saaksime esile tuua ning mida oleme Sviitris kasutanud oleksid Yoast SEO, AIO SEO ning The SEO Network. Mitmed rakendused pakuvad ka erinevaid live juhendeid oma tekstide, märksõnade ning muude SEO atribuutide sättimiseks, mille abil saab anda kodulehe külastatavusele kena tõuke.

3. Sotsiaalmeedia

Me ei rõhuta juba Eestis levinud lauset “Kui sind pole Facebookis, siis pole sind olemas”, kuid sotsiaalmeedial on oluline roll tänapäeva turunduses. Siiski tasuks mõelda Facebookist laiemalt. Kindlasti tasuks kaaluda kõrvale täiendavaid kanaleid, millega oma sõnumit laiale maailmale kuulutada. Kõik valitud kanalid nõuavad pidevat tegelemist ning tööd. Kontode järgijad ei teki iseenesest ning nendelt kasu saamine nõuab igalt ettevõttelt palju.

Oleme kohanud ka olukordi, kus ettevõte otsustab, et kodulehte pole vaja ning suunab oma domeeni mõnele sotsiaalmeediakanalile. Kindlasti mugavam, kuid sotsiaalvõrgustiku kontod ei anna välja märksõnu, teile omast ning vajalikku sisu. Otsingumootoris tuleks sel juhul välja vaid teie ettevõtte nimi, kuid sellega ka asi piirduks. Koduleht on siinkohal just see vajalik ühenduslüli või link oma kanalite tutvustamiseks ja levikuks. Suunatud domeen töötab ainult juhul, kui domeeninimes on populaarne ning oluline märksõna (Nt rehvidevahetus.ee, mudaravi.ee vms), need võivad toimida, kuid üldjuhul selliseid lahendusi oma klientidele ei soovita. Proovige näiteks otsingusõnana “internet” ning vaadake, kui mitmendana tulemustest jõuaksid teieni näiteks Elioni või Starmani sotsiaalmeedia lehed. Meie maailmavaate kohaselt peaks olema ettevõte oma nime ja visuaalse keele poolest eristuv ning personaalne. 

See, milliseid kanaleid oma ettevõtte jaoks kasutada, tuleks otsustada lähtuvalt oma toote/teenuse olemusest ning klienditüübist (kui vana on eeldatav klient, mis soost, mis seadmeid ta võiks kasutada jne). Kui Facebooki võib hetkel pidada isegi kohustuslikuks, siis kindlasti tasub kõrvale mõelda näiteks ka Google Plusi ning uudiste ja tegemiste jagamiseks Twitterit.  Kui tegelete toodetega, mis kannavad visuaalseid väärtusi või teenusega, millega kaasnevad emotsioonid (nt spa ja tervisetooted ning -teenused), siis võiks hea valik olla ka Pinterest ja Instagram

Rohkem keskkondi annab kindlasti parema tulemuse, kuid tasuks arvestada ka keskkondadesse paigutatud aega, sealt saadavat tagasisidet kommentaaride ja jälgijate näol ning jälgida ka sotsiaalmeediast tulevaid otseseid klikke kodulehele.

4. Reklaam

Väike turgutus oma kodulehe reklaamiks ei ole paha, mistõttu soovitame oma klientidele ka Google AdWords ning Bing Ads teenust. Kui pidevaks pildil olekuks ressurssi ei jätku, siis tasub planeerida Adwordsi mõne uue toote/teenuse turuletulekule, mõne olulise sündmuse või ka vajaliku blogipostituse leviku laiendamiseks. Nt aitame üht rehviettevõtet, kelle Adwordsi kampaaniad on suunatud enamjaolt hooajalistele rehvivahetuse perioodidele. AdWords võimaldab reklaami müüki lisaks otsingumootorile ka kõikides Google toodetes (YoutubeGmail jt). Bing toimib oma otsingu siseselt ning sisaldab reklaamivõimalusi erinevates Yahoo toodetes.

Sama turgutus on kasulik ka sotsiaalmeedia võrgustikele, millest tuntuim on ehk 
Facebook Advertisments, kus võimalused reklaamiks on küllaltki laiad. On võimalik koguda meeldimisi (Like) oma postitusele (Post), lehele (Page), fotole või albumile (Image, Album) kui ka väilistele linkidele, nt otse oma kodulehele. Hinnastamine on paindlik, üldjuhul sõltuv tehtavatest klikkidest või inimeste ulatusest. Valida saab soovitavat regiooni, kampaania aega ning ka endale sobilikku eelarvet.

5. Suhtle!

Kõige lihtsam, räägi oma lehest, kutsu isiklikult inimesi lehele. Alustada võid juba lehe arendusfaasis oma tuttavate ja pereliikmetega. Luba neid oma lehele ning kogu tagasisidet. Palu olla kriitiline ning vii sisse saadud info põhjal vajalikud muudatused. Kui sul on korralik leht ning teed head asja, siis tulevad ka külastajad kergemini!

Rootsil on oma kirjatüüp

Rootsil on oma kirjatüüp ja mitte ainult. Nimelt loodi kogu üheshingamise stilistika, mida hea näitena siinkohal teieni toome. Kogu lahend on terviklik, kaasaegne ning kergelt kommunikeeritav erinevates kanalites.

Lähteülesanne

Rootsi valitsus pöördus agentuuri Söderhavet poole sooviga leida riigile uus identiteet ning visuaalne keel suhtlemaks riigi nimel erinevate osapooltega. Lisaülesandeks oli riigiettevõtete koondamine ühtse stiili alla, just nagu ka meil valitsusasutuste logodega mõni aeg tagasi tehti.

Rootsil on oma kirjatüüp - Kasutusloogikad
Rootsil on oma kirjatüüp – Kasutusloogikad

Disainiprotsessi põhiülesandeks oli leida need sümbolid, mis esindaks riiki kõige paremini ning luua paindlik identiteet, mis on mugavalt kasutatav laia siht- ja huvigruppide poolt.

Peamise lahendusena leiti riigilipp, mis on Rootsi riigis kasutusel juba 17. sajandist. Lisati ka tekstiline märge “Sverige”, mis rootsi keeles tähistab riigi nime.

Teisalt loodi element, mida kasutatakse juhul, kui seda meedium või reklaam lubab. Selleks töötati välja kirjatüüp nimega Sweden Sans, mille ülesandeks on tähistada kõiki tekstilisi osi logo ning stilistika juures. Logo värvideks lipult tuntud sinine ja kollane.

Rootsil on oma kirjatüüp - Turvaala
Rootsil on oma kirjatüüp – Turvaala
Rootsil on oma kirjatüüp - Sweden Sans Regular
Rootsil on oma kirjatüüp – Sweden Sans Regular

Kasulik tööriistakast disaineritele ja turundajatele

Kolmandaks töötati välja hulk nn disainerite abivahendeid. Kuna võimalike kujundajate hulk, kes logo kohustuslikus korras kasutama hakkavad, on meeletult suur, siis on see ainus võimalus hoida teatavat kontrolli. 

Abivahendid sisaldasid endas logode kasutamise, oluliste sõnumite kommunikeerimise juhendeid ja visuaalkeelt. Kõik minimalistlikus võtmes ja skandinaavialiku stiiliga.

Kirjatüübi loomisel oli eesmärgiks selle suutmine eksisteerida koos logoga samahästi kui üksi, olles mistahes reklaamkandjal ning ka koostöös teiste kirjatüüpidega.

Rootsil on oma kirjatüüp - Sweden Sans
Rootsil on oma kirjatüüp – Sweden Sans

Kuigi katsetati mitmeid erinevaid versioone, siis lõpptulemusena jäädi klassikalise sans serif tüüpi lahenduse juurde, millel on tuntavat skandinaavialikku hõngu. Koostöös Rootsi kirjatüübi eksperdi Stefan Hattenbachiga leiti viimaks soovitud lahendus.

Rootsil on oma kirjatüüp - Tüpograafia
Rootsil on oma kirjatüüp – Tüpograafia

Kodulehest sai kommunikatsiooni peamisi tööriistu ja infokanaleid. See sisaldab endas Rootsi kohta käivat ametlikku infot ning vajalikke fakte. Koduleht on ehitatud vabavaralisele WordPress sisuhaldusele. Kogu kodulehe kontseptsioon, kujundus ning tehniline lahendus on disainibüroo poolt. Lehte haldavad neli ettevõtet ning nende tegevus on käesolevast projektist eraldi rahastatud.

Rootsil on oma kirjatüüp - Näidis nn tööriistakastist
Rootsil on oma kirjatüüp – Näidis nn tööriistakastist
Rootsil on oma kirjatüüp - Mobiilivaated
Rootsil on oma kirjatüüp – Mobiilivaated

Rootsi riik on esindatud ka Facebookis ja Twitteris.

Hea näide riiklikust initsiatiivist käia ajaga kaasas ning olla disainist ning selle kasulikkusest juhinduv riik, mis oma tegudega on eeskujuks ka sealsetele ettevõtetele.

Eesti koostas mõned aastad tagasi samuti riigiametite ühtlustamise logokonkursi, mille võidutööd tänasel päeval rakendatakse. Siiski polnud võidutöö autori, Asko Künnapi töös (Prima Facie) midagi kaasaegset, pigem olemasoleva teisiti kajastamine. Mitmed teised tööd nt Markko Karu (Loogilised Lõvid) on osutunud ühiskonnas kohati isegi populaarsemateks.

Mitte, et me sooviks kuidagi halvustada võidutööd, arvame, kui riik oleks tellinud terviklahenduse, oleks olnud näha paindlikkus ning kasutajate tagasiside millegi kaasaegsema suunas.

Kokkuvõte

Siit ka väike õppetund ettevõtetele, mõelge suuremalt. Logo ei pruugi lahendada teie muret ega anda ettevõtte turunduskanalis seda vajalikku lisakäiku. Mõelge kirjatüüpidele, visuaalkeelele, kommunikeerimissõnumitele, mis näitaksid täiel määral teie ettevõtte väärtusi. Disain on tööriist, see tuleb ainult enda jaoks võimalikult efektiivselt tööle panna.

Ärge kartke pöörduda agentuuride poole. Võtke seda kui partnerlust või investeeringut. Korraliku koostöö juures toob see kindlasti ning ka kiirelt tagasi.

Kasutatud pildimaterjal  Söderhavet ja Sven Carlsson in Medium.